Haldamise kunst

President palus Jakobsoni komisjoni esimeheks. Liikmeteks otsustati kutsuda Taani, Saksamaa, Venemaa ja USA esindajaid. Materjali hankisid eesti uurijad.

Max Jakobson leidis, et niisugune komisjon on vajalik. Sakslased olid hakanud uurima Hitleri-Saksamaa inimsusevastaseid kuritegusid ning andnud sellele protsessile nimeks Vergangenheitsbewältigung. Seda oli raske eesti keelde tõlkida, kuid saksa keeles tähendas see minevikust ülesaamist, sellega toimetulemist. Eesti keeles nimetati protsess mineviku haldamiseks.

Samasugune komisjon moodustati ka Lätis ja Leedus, kuid seal kuulusid sellesse võõraste kõrval ka kohalikud inimesed. Kui Eesti komisjonis, kus kõik liikmed olid väljastpoolt, kulges töö edukalt, siis naabrite omades tekkis lahkhelisid.

KOMISJON ALUSTAS Saksa okupatsiooni kuritegudest. Selle kohta leidus dokumente Eesti, Saksa, Iisraeli ja USA arhiivides. Töö esimene järk valmis 2001. aasta algul ning selles sedastati, et Saksa väed lõid Punaarmee Eestist välja ja neid võeti vastu kui vabastajaid.

Hiljem mõisteti, et Hitleri eesmärk polnud taastada Eesti iseseisvus. Baltikum oli kavas provintsidena liita Suur-Saksamaaga. Esimese sammuna vangistasid ja mõrvasid sakslased tuhat siia jäänud juuti. Juute ja mustlasi toodi Eestisse mujaltki, esimesena mainituid umbes 3000. Kõik nad mõrvati või hukkusid Eesti koonduslaagrites. Saksa okupatsiooni ajal sai surma umbes 6000 eestlast.

Venemaa sõjavangide olukord laagrites oli ränk, umbes pooled neist surid. Selle riigi inimsusevastaste kuritegude kohta käivad materjalid, ennekõike KGB arhiivid eesti uurijatele paraku ei avanenud.

Mihhail Gorbatšovi lähim abiline, Poliitbüroo liige Aleksander Jakovlev pettus kommunismis juba enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Tema kaevas arhiividest välja umbes kolmekümne raamatu jagu dokumente, kuid need näitasid Stalini varasemat mõrvatööd ning Baltikumi kohta sealt midagi ei avastatud.

Jakovlev on öelnud: venelased on hingeliselt sandistunud ega taha minevikule silma vaadata. Kuritegude poolest Venemaa end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks ei pea, muus mõttes aga küll.

Meil Eestis ületavad kommunismi toimepandud inimsusevastased kuriteod märgatavalt fašismi omi. Eestis tehti viis küüditamist, neist kolm põhirahvuse kallal. Kui lisada mõrvad, vangilaagrid ja inimeste läände põgenemine, tuleb tõdeda, et kommunismi kuritegusid ei õnnestu vist kunagi lõplikult välja uurida.

ENNE KUI vaatleme oleviku haldamist, mida minu arvates tuleks mõista demokraatia ja meie riigi iseseisvuse kaitsena, süüvigem mõne suurmehe arvamusse. Georg Wilhelm Friedrich Hegel on öelnud: «Maailma ajalugu pole pinnas, kus õnn võiks kasvada. Õnnelikud ajad on selle tühjad leheküljed.» Winston Churchill nimetab Vene välispoliitikat kolmekordselt üksteise sisse peidetud mõistatuseks.

Charles de Gaulle on öelnud: «Vaadake, lepingud on nagu neiud või roosid: nad püsivad just nii kaua, kui püsivad.» XIX sajandi vene filosoofilt Pjotr Tšaadajevilt pärineb lause: «Me oleme üks neid rahvaid, mis ei näi olevat inimrassi lahutamatu osa, vaid eksisteerib selleks, et anda maailmale suur õppetund.»

Oma riigi ja selle iseseisvuse kaitsmisega oleme kahekümne aasta vältel kenasti toime tulnud. Seda näitab pronksiööl märatsenutest ja äsja kaitseministeeriumisse tunginust jagusaamine. Paraku panevad Londoni ja teiste Inglismaa suurlinnade märatsemised mõtlema: nende põhjus on eelkõige tohutu immigratsioon heaolumaadesse.

Vähese hariduse ja teistsuguste harjumustega sisserändajad ei suuda seal toime tulla, aga pildile jääda ja luksuskaupu saada tahavad ometi. Võika vormi võttis immigrantidevastane protest Norras Andres Breiviki massimõrva näol.

Demokraatlikud heaoluriigid Inglismaa ja Norra ei hakka ju oma elukorraldust muutma. Globaalprobleem on terrorismi ja pommide ees tuntav hirm peaaegu kõigis paigus, ennekõike reisidel.

PINGED SAID alguse Iisraeli riigi loomisest ning juutide ja palestiinlaste esimesest kokkupõrkest, mis leidis aset 1948. aastal. Juutidel oli tuline õigus oma riigile ja nimelt Palestiinas. Kui varem olid palestiinlased ja juudid suutnud kindla riigita teineteise kõrval elada, siis nüüd aeti osa palestiinlasi oma kodust minema.

Teame, et islam pole teiste usundite suhtes salliv, kuid islamimaailmale on kahtlemata liiga tehtud. Neile vägivaldselt oma kultuuri, demokraatiat ja elukorraldust pakkuda pole õige. Nagu öeldakse, ei saa päikest kotiga tuppa tuua. Ning kas pakutav nendele päike ongi? Sõdadega terrorismi ei kaota.

Araablaste kultuuri jaoks on Palestiina riik loomata. Iisrael kardab selle sündi, sest ei taha loovutada võidetud alasid ega usalda Hamasi, kes ei salli enda kõrval nende riiki. Iisrae­liga legitiimsetes suhetes olnud Egiptuses asetleidnud sündmused näitavad, et seal püüavad võimule pääseda islamiseadused.

USA ja teised suurriigid peaksid Lähis-Idas leidma kuldse kesktee, et hundid oleksid söönud, kuid lambad terved.